Tõde ja Õigus II Terve tekst
sellega, et tal midagi on, vaid tema tahab tingimata, et ka teised teaksid, mis tal on. Selle
inimliku nõrkuse tagajärjena tekkisidki need elavad kõnelused Miilinõmme ja Koovi vahel, mis
tundusid peaaegu tülidena. Koovil nimelt ei olnud õiget filosoofilist arusaamist ei marksismist
ega üliinimesest, sest marksism ja nietzscheism olid tema arvates antipoodid, millega Miilinõmm
ei võinud leppida.
,,Üliinimene ja marksistlane antipoodid?!" küsis ta imestunult. ,,Helde jumal, miks? Minu arvates
on see trafareet. Üks on tingitud teisest -- nõnda oleks õige. Või arvad sina, et harilik surelik,
näituseks meie kahekesi, suudaks olla marksistlane? Saa minust õieti aru -- marksistlane
tegudes, mitte sõnades, sest mis aitavad sõnad, kui pole tegusid. Juba kaks tuhat aastat
veerime Kristuse sõnu, aga ega sa ometi arva, et Euroopas või mõnes muus ilmajaos leidub
mõni kristlane