Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
mitmekesisus.
1960. aastate lõpus ja eriti Praha kevadest alanud stagnatsiooni mõjul kulges see maailma
kosmiliste mõõtmeteni avardumisest rõõmu tundnud põlvkonda aga resignatsiooni. P.-E.
Rummo luulekujundiga väljendudes "suubub, ah sumbub see hoog umbsesse preservatiivi."
Et nõukogude kirjanduses oli soositud üksnes realistlik loomelaad, siis püüti
proosauuenduslikke võtteid põhjendada prantsuse marksistilt Roger Garaudylt laenatud
piirideta realismi mõiste abil. Poleemikaid ja ametlikku vastuseisu tekitasid Arvo Valtoni
grotesksed ja võõrandumist käsitlevad novellid, samuti nooruslikust protestivaimust kantud
Mati Undi ja karjerismi paljastavad Enn Vetemaa lühiromaanid. Uuenduslik proosa
keskendus suurte ajastupanoraamide loomise asemel kaasaja inimese sisemaailmale, mis eriti
ilmekaks sai Vaino Vahingu psühhoanalüütilises proosas ja näidendites. Ka kodumaal juurdus