Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vote UP
1
Vote DOWN
Marksismi mõjud – soov maailma totaalselt ära seletada, soov näha kulturoloogia staatust teadusena loodusteaduslikus mõttes, soov jõuda tõeni (miks asjad nii on?). Mis on ’kulturoloogia’ sisu ja eesmärgid: Töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna, mis ei sõltuks ühe konkreetse kultuuri uuriva distsipliini vaatepunktist.
Kultuuriteooria kõik materjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi –  leninismi vaimus  NSV Liidu tulemisega muudeti  koolisüsteemis palju  saksa keel asendati vene keelega    Õppeainetesse tulid sõjaline  algõpetus ja NSV ajalugu  Mõne vale või keelatud asja  mainimine võis kaasa tuua suuri  probleeme Kooli sisekorra eeskirjad
Nõukogude Eesti kool ja õpilane.
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra.
Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – marksistlikule baasile ehitati arusaam, milline peab olema kult 20saj. „DAS KAPITAL“ 1867 (18saj valgustusajastul oli oluline korraldada riiki rahva huvides – ideede aluseks oli neil naturalism – inim on looduslik olend.
Popkultuur konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – marksistliku käsitluse kohaselt on lisaväärtuse allikaks tootlik töö. Lisaväärtuse omastab tootmisvahendite omanik ehk kapitalist, tekitades ühiskonnas klassivastuolu proletariaadi ja kapitalistide vahel.
Majandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – see loogika on materialistlik struktuur 2. Freud – kaootilise hälbega inimestel esineb struktuur – inimpsüühika sekke: mina(ego,ülimina,superego), miski (Id), mida jagavad kõik inimesed.
Popkultuur konspekt
Vote UP
-1
Vote DOWN
Marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan – USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele
Ajaloo mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi põhiideed - maj, ja rahvusvahelised suhted on põimunud; majandus mõjutab kõike; Halvemas seisus olijaid kasutatakse ära nt. riigid –kolmandat maailma; Töölisklass-erinevate riikide sees.
Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – Teine mõjukas subjekti-lahkav mõttesuund oli marksismist lähtuv majandussuhete positsioonidelt ilmnev subjekti käsitlus ehk sa oled see, kes oled sa majanduslikus baasis.
Kultuuriteooria kõik materjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismist - lenininismist. Näiteks ennustas Marx, et revolutsioon saab võimalikuks ainult majanduslikult kõige enam arenenud ühiskonnas, kus klassivastuolud on äärmusse arenenud.
Filosoofid: Kant, Schopenhauer, Hobber, Rousseau, Hegel, Marx
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on teoreetiline süsteem, mis moodustab põhimõttelise alternatiivi liberaalsele ratsionismile, mis on kaasajal domineerinud lääne kultuuris ja intellektuaalses maailmas.
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism - majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked.
Karl Heinrich Marx
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on tavaline struktuur mis jätkab oma kasvu, iga järgnev selle maailmavaate tegija lisab enda panuse originaal teooria alustaladele ja peab end selle esindajaks.
Marksism
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismis on üks paratamatu puudus – majandussuhetes pole tõelist peremeest, kes hoolitseks ja vastutaks igapäevase normaalse eluolu tagamise eest.
Eksami kordamisküsimused+vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on olnud ka uute ideoloogiate elluviimise relvaks/alustalaks. Arusaam klassidest, domineerimisest, mis marksistlikus ühiskonnakriitikas.
Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil
Vote UP
-1
Vote DOWN
Marksismus on samaks otstarbeks mõeldud? Taevas ei tõmmanud enam, sest ta oli liiga kõrgel ja kaugel, sellepärast leidiski teine juut marksismuse, mis pole enam taevas, vaid siinsamas maa peal: oodake ainult veel kaks tuhat aastat, siis on kõik koondunud, siis on organisatsioon loodud ning siis läheb leivakotisuu ka vaese mehe ees lahti.
Tõde ja Õigus II Terve tekst
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.
Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on intelektuaalselt kõige ambitsoonikam, süstemaatilisem ja mõjukam poliitiline filosoofia tänapäeva maailmas.
Marksism
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi klassikute lõputute teoste tellimine ja/ või nn. marksismi-leninismi õhtuülikoolides käimine.
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks.
19. saj Maailmavaated
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismile - leninismile, natsismile ja fašismile oli ühine soov senine ühiskond revolutsiooni teel uueks muuta.
Demokraaia ja demokratiseerimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna.
FILOSOOFIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis.
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism on kääbus darvinismi kõrval, sest üks ahmib kogu ilma sülle, teine udib pisut ainult inimest.
Tõde ja Õigus II Terve tekst
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi teooria on teinud järelduse, et õiguse ja majanduse omavahelises seoses on määrav mõju majandusel.
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism - See õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel.
AJALUGU kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismis on faktid jäänud, aga olulisim on tegelda kirjanduse ideoloogilise küljega.
Marksism
Vote UP
-1
Vote DOWN
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga.
Karl Marx ja marksism
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi jargi on teadus parteiline, alati selle või teise ühiskonnaklassi teenistuses.
U. Pragi õpiku \"Inimgeograafia alused\" 1.-2. pt kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism - rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat.
Võrdlev poliitika
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi, kuid varjas oma tegevust esperanto keele õppimise sildiga.
Ateismist Eestis
Vote UP
-1
Vote DOWN
Marksism on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel.
Marksism
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi dogmaatiline lihtsustamine Vene patriotismi kultiveerimine.
Demokraaia ja demokratiseerimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine
Rahvusriigid ja industriaalühiskond
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism - klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine.
Rahvusvaheliste suhete alused konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi ideoloogid, on alati tõelise olukorraga sõpruses.
Moraal
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus
Uusaja tähtsamad mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada.
Naer totalitaarse filosoofia vastu.
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism - ühiskonna ümberkujundamine revolutsiooni teel.
Euroopa 19 sajandi lõpul ja USA reformid, kodusõda
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi õppejõuna ühes Moskva instituudis.
Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism – Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist.
8. klassi ajaloo eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksism - leninism. Nõukogude propaganda.
Eesti II maailmasõja ajal - konspekt
Vote UP
-1
Vote DOWN
Marksism – Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus
Tööstuslik pööre
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi - leninismi juurutamine.
Karl Ristikivi
Vote UP
0
Vote DOWN
Marksismi teooria - Selle lõi Karl Marx.
Kordamine tööks
Vote UP
-1
Vote DOWN
Marksism on marxi ja engelsi loodud ning uutes tingimustes Lenini poolt edasi arendatud filosoofiliste majandus teaduslike ja sotsaalpoliitliste vaadete teaduslik süsteem.
Marksism
Vote UP
-2
Vote DOWN
Marksism on avaldanud suurt mõju, mitte vaid tänapäeva kultuuri elule kuid mõjutand poliitilist tegevust olles maailmavaatepoolelt alusalaks mitmele riigile. Marksism hõlmab ühiskonna teadusliku uuringut ajaloofilosoofiat, majandusliku tegevuse ajalugu eriti kapitalistliku süsteemi nii poliitilise mõjuvõimu konseptsiooni.
Marksism
Vote UP
-3
Vote DOWN
Marksismi põhiseisukohad on järgmised: • Ajaloo peamine liikumapanev jõud on klassivõitlus.
Ideoloogiad

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun