Vaimse arengu peetuse kajastamine nõukogude koolis, aastatel 1977 - 1988
Seletatakse, kuidasTriger leidis, et vaimse arengupeetusega lastel
erinevad kahesugused vead: 1)oskamatust eraldada tekstist üksikuid lauseid ning 2)tähtede ja
silpide ärajätmised, sarnaste häälikute segiajamine kirjas, ehk reeglivead, mis esinevad ka normi
puhul, kuid vaimse arengupeetusega lastel on esinemissagedus oluliselt suurem. Ka J.Demjanov
jõuab järeldusele, et nii oligofreenikud kui ka vaimse arengupeetusega laste kirjavead on sarnased,
aga erinevus on ainult raskusastmes. J. Markovskaja on uurinud vaimse arengupeetusega laste
ajukoore kõrgemaid funktsioone. Ta väidab, et need on vaimse arengupeetusega lastel häiritud, kuid
erinevalt oligofreenikutest on neil lastel tegemist kesknärvisüsteemi mosaiikse kahjustusega ja
säilinud motivatsiooniga ning need on omakorda seoses vaimse arengupeetusega laste kirjas
esinevate vigadega .V. Nassonova arvates aga vaimse arengupeetusega lastel ei ole nägemis-