"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
.
Henry de Percy loodab, et kiri, kus Anne tõotab oma armastust, viib neid lõpuks
kokku ja viimaks ometi on ta Anne jaoks vaba. Kuid tegelikkus rebib Percy tema
unistustest välja.
Anne eitab, et on kihlatud Percyga :
...''Te salgate niisiis,'' Percy seisab seal otsekui kättemaksujumal, '' et olete kunagi
minu mõrsja olnud ?''
''Mida on sellel härral jultumust endale lubada!'' hüppab Anne otsekui
tarantlihammustuse peale püsti. ''Mina ja salgan! Kas Pembroke'i markiisil,
Inglismaa esimese peeri Norfolki hertsogi lapselapsel on vajadust salata ainult
sellepärast, et lord Percy jalutleb ekslike unistuste radadel?''
''Kas teid segab,'' paiskab krahv talle vihahoos näkku, ''et ma nagu minevikuviirastus
murran sisse teie olevikku ja meenutan teile aegu, mida te täna enam meenutada ei
taha?''
''Tõepoolest viirastus!'' vastab naine. ''Võib-olla kummitab teie lossis Alnwickis