Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid
Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
realiseerimist ladustama.
Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele,
mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide
masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri
kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste
rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et
müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara.
Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja
planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates
paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni
funktsiooni.
Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid
raudteesõlmedesse