Eesti sotsiolektide seisund
peetud kirjakeele/normikeele pärsumaaks (nt pehme ajakirjandus, ilukirjandus).
Teine suur probleemirühm seostub praeguse eesti keele õpetusega muulastele. See on
endiselt ühemõtteliselt normikeelekeskne. Nii on tekkinud olukord, kus vene noored
leiavad, et keel, mida nad õppisid koolis, on täiesti erinev sellest keelest, mida nad
kuulevad. See tähendab ka olukorda, kus eesti keelt õpikust õppinud noored ei oskagi
kasutada sotsiolingvsitilisi markerreid korralikult. Nii võivad nad aga määratleda end keele
34
kaudu sotsiaalselt vääralt ja anda enda kohta vääraid sotsiaalseid signaale. Selle probleemi
lahendamiseks on oluline uurida just argisituatsioonide keelekasutust, sealjuures nii eesti
argisuhtlust kui ka eesti-vene argisuhtlust ja eestivene argisuhtlust.
Kolmas probleem on seotud võõrkeelte mõjuga mõjuga eesti keelele
annaabi.ee 
