TRANSGEENSED TAIMED: Et saavutada: 3. Herbitsiidiresistentsus 1. Putukaresistentsus 4. Suurem saagikus 2. Viirus resistentsus 5. Lamandumis- ja külmakindlus 6. Viljade pikem säilivusaeg 9. MUID GEENITEHNOLOOGILISI RAKENDUSI 1. Molekulaargeneetiline diagnostika- kasutatakse haiguste tuvastamiseks. *Võetakse konkreetse inimese DNA ja lisatakse sellele markergeeniga tähistatud geen. Kui selles DNAs esineb helendamist, siis on kindel, et kahtlustatav haigus on olemas. 2. DNA – sõrmejälgede metoodika *Kõigepealt võetakse rakutuum rakust välja. * Tuumast võetakse DNA välja. *Kasutatakse PCR meetodit, kus antud DNA’d paljundatakse tohututes kordades. *Paljundatud DNA’d võrreldakse mingi teise isiku DNA’ga. Kui DNA lõigud on suured, siis avastatakse, et kas tegu on isa või kurjategijaga.
Üks voimalus on tetraadi analüüs: selleks, et leida geneetilist vahemaad geenide vahel, saab kasutada jargmist valemit:[1/2T+NPD]/total, kus T - tetratüüp, NPD - mittevanemtüübi ditüüp. T jagame kahega, sest vaid pooled kromatiidid on tetraadis geneetiliselt rekombinantsed. Arvestades ka 3-ahelalisi 2xkrossingovereid, siis tetraadide vahetuste arv kromatiidi kohta - ¾. Teine voimalus kasutada markergeene. Uuritav mutatsioon ei saa avalduda koos dominantse markergeeniga. Kui uuritav geen annab suguliitelise lahknemise, siis ta on X kromosoomis. Saab labi viia ka sugupuuanalüüsi voi saab asukoha määrata somaatiliste rakkude hübridiseerumise abil (hiir + inimene).Hübriidi rakud kasvatatakse HAT söötmel, toimub HPRT+ ja TK+ rakkude selektsioon. Pärast inimese kromosoomide kadumisest on võimalik selgeks teha kus kohas asuvad TK+ ja HPRT+ geenid. Geneetilist kromosoomikaarti - koostatakse iga homoloogiliste kromosoomide paari jaoks
annaabi.ee 
