Eesti keele allkeeled
· palju trükivigu ning tahtmatut grammatilist ebakorrektsust
· Nagu kõnes, ei parandata kõiki vigu
· Kasutatakse lause ja mõtte poolelijätmist (sest prints tuli vastu ja ...ah mai viitsi)
· Parandused lausungi lõpus või uue teatena.
· Lisatakse sageli parandust osutav vahend st `see tähendab', sry `sorry' (aga ind jätke rahule / mind st)
· Edasiükkamise märkimiseks kasutatakse mõttepunkte ja vähem mõtlemist või leidmist markeerivat
sõnavara: on...oeh...ytleme nii, et
· Edasilükkamine eelkõige lauseosade piiridel, sidendi ees või järel või enne viimast sõna (ca kolmandik
mõttepunktide kasutusest).
6.2. Netikeel ja allkeelte süsteem
Arvuti toodud erijooned ja uuendused keelde.
Arvuti ja kohamurded:
· virtuaalne reaalsus, mis jaguneb erinevateks kohtadeks
· Virtuaalse reaalsuse kohamurded uurimata
· Osalt kaduv nähtus, asendub virtuaalsete sotsiolektidega keelte sarnastumine
annaabi.ee 
