EESTI KESKAEG
Korraldus loodi vallutuste käigus ja ajal, hiljem tegi läbi vaid väheseid muudatusi ja see territoriaalne jaotus mis
tekkis, tugines varasematele jaotustele. Ei aetud uusi piire, vaid vastsed piirid tuginesid varasematele - territooriume ei
jagatud mitte maastikul, vaid need maakonnad, kihelkonnad kuuluvad ühele jne. Ida-Euroopas hakati tähistama
teoreetilisi piire, lineaarseid piire, mis kulgevad märgist märgini - ristiga tähistatud puust ristiga tähistatud puuni jne.
Selliseid piiri markeerimisi tuli ette ka Baltikumis, aga nad jäid teoreetiliseks. Sellisel teoreetilisel piiritlemisel mingit
tähtsust ei olnud. Jagati vallutajate maad tuginedes senistele üksustele - maakonnad, külad, mis sinna vahepeale jääb,
selle kohta on historigraafias kasutatud kihelkonda - kultuslikult kokkukuulub piirkonda, aga mitte võimupiir.
Etümoloogias pärit Skandinaaviast - viikingi-aegne maksunõude piirkond? või on seda seostatud Eesti sõnaga "kihl" -
tähendab kokkulepet