revolverstantsid, mille tööriistatrumlisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual X ja Y telje suunas. Kui leht on jõudnud programmis ettenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi materjali. Revolverstantsid võimaldavad teha ka mitmesuguseid vormimis-, markeerimis- ja painutusoperatsioone. Sellisel juhul ei suruta templit täielikult läbi materjali, vaid löögihaamri töökäigu täpse juhtimisega tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist toodete valmistamisel, samuti ei pea partiid olema suured. Laserlõikus Laserlõikus on universaalsuse, suure jõudluse, täpsuse, hea kvaliteedi ja
ja tööriistades. Kindlalt põhjendatud on valgusdioodide kasutamine seal kus soovitakse programmeerida valguse muutumist (vilkumine ja värvuste vahetumine) ning eesmärgiks on väikesed hoolduskulud ja pikk kasutusiga. Käesoleval ajal on LED muutumas alternatiiviks tavalistele tehisvalgusallikatele nii kodus kui kontoris, tehasetsehhis kui autotööstuses. Praegu kasutataksegi valgusdioode palju valgusfoorides, majakates, infotabloodes, sõidukite-ja markeerimis-valgustites. Toodetakse mitmesuguseid spetsiifilisi kohtvalgusteid, näiteks laubale asetatavaid lampe, mis hõlbustavad täpset tööd siseruumides ja pimedal ajal. Tänu nendele võib tööjõudlust märgatavalt tõsta. Selle kõrval on LED-valgustid aga juba leidnud kasutamist ka kohtvalgustina siseruumis või välisterritooriumil. Siiski on selliste lahenduste omahind veel suhteliselt kõrge. Järjest kallinev elektrienergia aga muudab nende kasutamise
standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN), mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimis- süsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN-standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, - materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Kasutusalade järgi on teraste margitähiste põhilised sümbolid: S – ehitusteras, P – surveotstarbeline teras,
X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb metallide markeerimist sätestavate eurostandardi- Saksa DIN-standardist pärit tunnusnumbrite süs- tega. teemil. Tunnusnumber on kuni 7-positsiooniline: Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraud- metallid ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimis- süsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN- standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - 38 - 1. XX XX (XX) Valualumiinium AC-Al99,5 AC-10500 Materjali grupp: 1-teras Valusulamid AC-AlSi11 AC-44000 Terase grupi nr. Jrk. nr. grupis Vask ja Cu-sulamid
annaabi.ee 
