Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
kannatuste ja igatsuse teemaga. Meeleolu on “kuldvidevikuline”. Tume fataalsus, usk inimesse.
Taassünni filosoofia.
„Kadunud kodu” ja „Valge öö” (1920): stagnatsioon, kinnisideed, sugestiivsus; detailid; rõhk
riimil, stroofi mitmekesisusel; sonetivorm.
Lastelauludega alustas “Lastelehes”. Rahvalaulud juhatasid tee humoristliku ja südamliku luule
juurde. Ilusad kujundid, lihtsad teemad: marjuleminek, tibukese unenägu. Samas ka sotsiaalne
viletsus: külm tuba, isa haokelguga; kõlakujundite rikkus, kaotamata sidet kõla ja sisu vahel;
Enno kaldus liigselt rõhutama endasse süübimist. Ta luule on abstraktne. Loomingus lähtub
lapsepõlvemälestustest ja loodusest. Kirjutab kodu- ja loodusluulet, igatsuslaule, ballaade.
27. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms)
loomingus on palju loomaallegooriat (nt „Popi ja Huhuu“)