Kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika
valdkonda."
Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses
pakendis?
Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste
muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes
välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning
pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste
jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale
mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid,
kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada.
Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks
jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks"
annaabi.ee 
