Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba), aianduses kasvuturvas madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)
ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1
Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud tasakaalu ja muudab selle hapramaks. Metsades tuleks loobuda monokultuuride kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1
Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud tasakaalu ja muudab selle hapramaks. Metsades tuleks loobuda monokultuuride kasvatamisest - mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostõõs metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud õkosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1
annaabi.ee 
