Botaanika (süstemaatika)
konnarohulised ujulehtedega ja sarik- või ebasarikõisikuga, juurmise leherosettiga taimed.
Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava
koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik
konnarohi. Sügiseks moodustuvad juurte külge söödavad mugulad (toorelt
mürgised, praetult söödavad).
Sgk Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik
kilbukalised (enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub
veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis
konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei
kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal. Talvituvad kilbupungad eralduvad
emataimelt ja kleepuvad limastunud ümbrise tõttu loomade ja veelindude külge,
annaabi.ee 
