Männiku-moori vahel. Vennad rääkisid, et talu peremehel peaks olema ka perenaine. Juhani, kes oli valitud peremeheks ütles, et on silma peale pannud Männiku-moori Venlale. Tuli välja, et ka teised vennad olid huvitatud Venlast ja Aapol tuli idee, et kõik lähevad Venla juurde ja ta ise valib omale kosilase. Vennad läksid siis järgmisel hommikul Venla juurde, ning moor pühkis kohe kosilaste unistused. Moor seletas, et ta teenib endale ülalpidamist kanakasvatuse ja marjakorjamisega. Suved ja Sügised kookab ta usinalt kännulisil raisemail, maasika- ja palukakinkudel, kookab ning higistab ühes tütre Venlaga. Vennad ei olnud sellega aga päri ja lahkusid peale seda. Kõndides eemale viskasid nad rusikasuuruse kivi vastu onni ust ning moor tuli välja ja hakkas räuskama ja vanduma. Vendadel oli tekkinud suur vimm ja viha moori peale. Raamatus oleks konflikti lahenduseks vast see, et saame teada sellest, et Juhani kosis lõpuks Venlat, ligi 10
on Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Lunastaja akronüüm. Kalasümboolika esineb ka evangeeliumis: 5000 inimese toitmine viie leiva ja kahe kalaga. Kalad tähendasid ustavust ning olid toiduks nii sabati ajal kui paradiisis, ei saa unustada ka katoliiklikku tava süüa reedeti liha asemel kala ning ortodoksset tava asendada liha kalaga kolmapäeviti ja reedeti (Tresidder 2002: 65, 70). Kalapüük sai Eestimaal põhielatusallikaks juba enne Kristuse sündi. Võrreldes marjakorjamisega või küttimisega on kalastamine olnud oluline majandusharu. Utilitaarne suhtumine kaladesse on rahvapärimuses märksa suurem kui muude loomarühmade puhul. Kalastusmaagia oli suunatud soovile võimalikult head saaki saada. Informatsiooni kalade kohta võib tinglikult jagada kolmeks: 1) loodusvaatlusel ja kogemusel põhinevad üldistused, pragmaatiline teave kalaliigi bioloogia ning püügi kohta, mitmesugused ended ja maagiavõtted edu tagamiseks elatise
annaabi.ee 
