EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
1998).
Tunduvalt moodsamaks ja ka läänelikumaks muutus igapäevaste tarbeasjade
maailm. Samuti suurenes eestlaste toidulaual järk-järgult poekauba osatähtsus. Riiklike
kitsenduste tõttu vähenes kodune loomapidamine, kui 1970. aastail said kolhoosnikud
siiski veel poole tarbitud lihast oma kodusest majapidamisest. Üksluist toidukaupade
valikut poes püüti korvata kodus valmistatud hoidistega. Kõige enam keedeti moosi,
konserveeriti marju ja puuvilju ning tehti mahla. Laialdane marjakompottide tegemine
algas plekk-kaante ja kaanetajate müügiletulekuga 1960. aastate teisel poolel.
Kümmekond aastat hiljem hoogustus mahlaaurutite müügiletulek kodust mahlategemist.
Hoidistusviiside levikut mõjutas 1970.-80. aastail populaarne telesaade ,,Vaata kööki".
Nõukogude inimese igapäevaelu lahutamatu osa oli isetegemine- nii toidu ja riiete kui
ka tarbekaupade ja kodusisustuse valmistamisel (Viires 1998).