"marjakasvatuseks" - 1 õppematerjal

Mullateaduse loengud

3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea, puhmastaimed, turbasamblad, mättalised ja lehtpuu ülekaalukalt (lepad). Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad ­ põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks ­ jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus ­ oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele. Suur osa rabadest kaitse alla võetud. Rabad sageli reljeefi poolest