Usuti, et kui õites oksi torgata nende loomade urgudesse, hülgavad nad aia. Looduslike puuliikide viljadest on vanarahva seas teistest enam olnud populaarsed hariliku pihlaka ja hariliku kadaka viljad ning sarapuu pähklid. Neid varuti talveks teinekord üsna märkimisväärsetes kogustes. Pihlaka vilju koguti tarjadena ja pandi katuse alla külma kätte seisma. Külmavõetud tarju toodi tuppa ja soojendati orgi otsas tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt kibeka maitse ja muutis nad jahuseks. Kadaka marju koguti sügisel, kui nad olid muutunud sinakasmustaks ja küpseks. Marju koguti näiteks Raplamaal järgmiselt. Korjama mindi sõelaga. Sõel pandi oksa alla ja koputati pulgaga oksa peale. Rohelised marjad jäid okstele, küpsed marjad kukkusid sõelale, okkad ja muu puru pudenes läbi sõela maha (Loorits, 1941). Saak kuivatati kodus ahju soojuses. Kadakamarjade söömist peeti taluperedes tihti peaaegu igapäevaseks kohustuseks
katarakt ehk läätsekae. Tähele on pandud arme sääremarjal (kaasaarvatud sääreluul), põlvel, reiel, puusal, õlal, selgrool ning otsaesise ja pea tagumise poole paremal poolel. ¾ Bioloogilised proovinäidud, mida võetakse tavaliselt röövitutelt ja/või tunnistajatelt: Tõendid viitavad sellele, et tulnukad on võtnud verd, varaküpset munarakku naistelt, seemnerakke meestelt ja sooritanud koe kraapimist subjekti kõrvadelt, silmadelt, ninast, sääre- marjadelt, reitelt ja puusadelt siis, kui röövitu ja/või tunnistaja magab või on tulnuka mingit sorti narkoosi all. On olemas üksikasjalikke tõendeid, mis viitavad, et proove võidakse võtta ka järgnevatest kohtadest: sülg, silmamuna vedelik, pea- ja seljaaju vedelik, uriin, roojaproov, juuksed ja küüned. Me arvame, et röövitutele tehakse mingit sorti ettevalmistus enne läbivaatust. Osad tunnistajad
annaabi.ee 
