kirjutamisoskus on nõrk. Hamburgi Eesti Kool püüab koolieas laste kirjaoskust arendada, kui üks-kaks keeletundi kahenädalase intervalliga ei suuda seda defitsiiti kompenseerida. Kooli eesmärgiks on eelkõige eestikeelse suhtluskeskonna pakkumine. Eesti keeles hääldatakse sulghäälikud k, p, t sõna algul nõrgemalt kui saksa keeles. Seetõttu kirjutavad lapsed nende sõnade algustäheks vastavalt g, b, d: dore bäev(tore päev) või nt Dädi Mariu läidis bargist balli (Tädi Marju leidis pargist palli). Inimesed, kes kasutavad eesti keelt kas või osaliselt koduse suhtluskeelena,löövad kaasa eesti keelt oluliselt paremini kui need inimesed, kellel eestikeelne suhtluskeskkond puudub. (Kälissaar 2010: 436-438, 440-441, 447-449) 2.3. Eesti keel Venemaal Venemaale on eestlasi pagenud hiljemalt 16.sajandist, aga neid on sinna viidud ka sõjavangi või saadetud süüteo eest karistust kandma.Kõige rohkem eestlasi on läinud
annaabi.ee 
