Friedebert Tuglas
Liisa on
Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju
targutab Ormusson iseendaks jäämise tähtsuse üle. Liisat on korduvalt välja saadetud,
ta on ära põgenenud ja nüüd jälle Siberis, temalt lõikab kaasvestleja ilukõne peene
pilkega läbi. See tuleb Ormussonile ootamatult. Ta on seni Marioni ilmetuks pidanud
ja vaikselt haletsenud. Nüüd armub ta neiusse ülepeakaela, saab Helena vihaaluseks ja
Marionilt korvi. Liedes end naeruväärsest seisukorrast, lahkub Ormusson hädavalega,
nagu ootaks teda keegi "prantsuse daam".
Päevikromaan laseb autoril panna hinnangute eest vastutama minategelase, kelleks
on antud juhul nn autorilähedane tegelane. Felix Ormusson on mõneski mõttes
Tuglase kui kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Tuglas tundis vajadust teha lõpparve
oma kunstikäsitluse selle järguga, mil ta oli ilu jahtides vaadanud muudele väärtustele
üleolevalt
annaabi.ee 
