Üldine Teatriajalugu I
meisterlikkuse koolkonna töötab sellest välja). Kleist tahtis tõestada väidet, et marionett on
võimeline kaunimalt tantsima kui inimene, talle on oluline raskuskese. Kuna tal ei ole mõistust,
siis raskuskese kogu aeg stabiilne, inimese raskuskese muutub tema mõistuse tõttu. Inimese
mõistus sisendab talle edevust, muutub graatsilisest kohmakaks ühe hetke jooksul. Absoluutne
graatsia omane aind neile, kellel puudub mõistus või on absoluutne mõistus ehk siis marionetile
või Jumalale. Ei oleks osanud ette kujutada, et see paneb aluse suunale näitekunstis ja et see nii
oluliseks saab. Esimene mille juurest ideaali otsiti, oli commedia dell'arte. Siit jõuti
improvisatsiooni teatrini, edasi hakati loobuma kirjanduslikust materjalist teatris. Graatsia oli
vabaduse ülim väljendus.
18) Goethe teatrivaated ja -tegevus.
Ka Goethe ja Schiller pidasid kinni klassitsismi reeglitest (kuigi neid peeti eelromantismi
esindajateks)
annaabi.ee 
