Elu võimalikkusest planeedil Marss
minutit. Hõreda atmosfääri kohta sai esimesena teada Saksamaal sündinud Briti astronoom
William Herschel. Esimene teada olev kaart Marsist tehti 1830. aastal Willhelm Beer´i ja
Johann Heinrich von Mädleri poolt. Hollandi-Ameerika astronoom Gerard P. avastas 1947.
aastal, et Marss koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. (Michael J.S. Belton jt 2009)
Robot kosmoselaev hakkas Marssi jälgima aastal 1960. Ameerika Ühendriigid saatsid Marsi
poole Mariner 4 1964. aastal ja Marineerid 6 ja 7 aastal 1969. Nad avastasid, et Marss on
viljatu maailm ja elu märke seal polnud näha. Aastal 1971 Mariner 9 kaardistas 80 protsenti
Marsi pinnast ja sellega avastati erinevaid vulkaane ja mägesi. Esimene õnnestunud
maandumine Marsi pinnale toimus aastal 1976 ja selle tegi Viking 1. (Michael J.S. Belton jt
2009)
1.2. Üldised andmed
Vahetevahel saame taevas jälgida ühte taevakeha, mis erineb teistest oma punase värvuse tõttu
ja ei vilgu nagu tähed. Selle nimi on Marss