V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
491
2
9
1
õõnes. Seal asus avar kelder, mida pealt kattis vana katkine raudvõre. Sinna ei visatud
üksnes inimeste jäänuseid Montfauconi ahelate küljest, vaid ka teiste õnnetute korjuseid, kes
olid üles poodud mujal Pariisi võlla-sammastel. Sinna sügavasse luukambrisse, kus nii palju
inimesi ja nii palju kuritegusid on põrmuks kõdunenud, on rohkel arvul oma kondid toonud
ka paljudki selle ilma suured ning paljudki süütud, alates süütult surmamõistetud
Enguerrand de Marignyga *, kes oma laibaga Montfauconi sisse pühitses, ja lõpetades
admiral
Colignyga *, kes sinna viimasena paigutati ja kes samuti oli süütu.
Mis puutub Quasimodo salapärasesse kadumisse, siis on meil korda läinud teada saada
ainult järgmist.
Kui aastat kaks või poolteist pärast sündmusi, millega see jutustus lõppes, Montfauconi
keldrisse mindi otsima Olivier le Daimi laipa, kes paar päeva enne seda üles oli poodud ja
annaabi.ee 
