Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel
kõneldu või inglased, sakslased, prantslased eraldatud saarel I WW ajal (viimane on
Lippmani näide).
Lippmann: oluline ei ole sugugi see, kuidas asjad ,,päriselt on", vaid see, kuidas inimesed
seda endale ette kujutavad, et asjad on (ajakirjandus kui reaalsust konstrueeriv vahend). Iga
ajaleht on terve rea väravavalvamiste (selektsioonide) tulemus.
P. Lazarsfeld (üks kommunikatsiooniteaduste isasid): Marientahli töötute uuring kas töötud
ja lootusetus olukorras inimesed muutuvad pigem mässumeelseks või apaatseks ja
propagandale vastuvõtlikuks? Õige vastus: apaatseks ja propagandale vastuvõtlikuks ->
Hitleri edu Austria ülevõtmisel?
Pärast II WW muutusid propagandauuringud veenmisuuringuteks.
Veenmise ja mõjutamise uuringud (Hovland ja Yale'i koolkond)
Hovland: kuidas mõjutada massikommunikatsiooni abil inimeste käitumist (kas ja mil määral
annaabi.ee 
