Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
Rotermanni tööstusettevõtte tegevuse
Strietbergil lõpetas 1869. aastal vabriku hävitanud tulekahju. Tööstusettevõtte olemasolule
vaatamata ei loobutud paiga kasutamisest puhke- ja väljasõidukohana. Tallinn oli 19. sajandi
alguses kujunenud üsna populaarseks supellinnaks, kuhu sõideti puhkama Venemaalt ja
mujaltki. 1820. aastatel asus Strietbergil vene kirjaniku Nikolai Karamzini salong, kus liikus
mitmeid tuntud isikuid. Strietberg on jäädvustatud ka paljude kunstnike loomingus.
Marienberg. Orlov-Davõdovite suveresidents
1873. aastal ostis Peterburi krahv tsaari õukonna talliülem kindralleitnant
Anatoli Orlov-Davõdov (18371905) Chr. Rotermanni pärijatelt krundi Maarjamäel koos seal
asuvate hoonetega. A. Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg nähtavasti oma
abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või Maria nimelise tütre auks. Nime eestipärane variant --
Maarjamäe -- läks käibele 1930. aastate lõpul. Krahv lasi Marienbergil asunud vanade