Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
kui teistes soome-ugri kultuurides. Samuti oli ka industrialiseerimine hoopis väiksema
mõjuga ja vähem ulatuslik. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning
maaelanike seas domineeris põlisrahvas.
Nõukogude liidu lagunemise taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste
idapoolsete soomeugrilastega võrreldes tohutult kiire ja võimas. Nüüdseks on
maridel Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik. (ERM, 2002)
Sarnaselt maridele sattus ka udmurtide asuala Volga-Kaama Bulgaaria mõju alla. 13.
sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks aga suurem osa
Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisus. Kõikide nende riikide alluvuses aga
säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. Udmurtia käekäik on
äärmiselt sarnane Marimaaga ning 1552. aastal läks Vene tsaaririigi koosseisu ka
Udmurtia. Udmurtiasse rajati õigeusu kloostreid ning asutati vene talupoegi. Nagu