Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste
soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal
hoidnud. (Fenno-ugria, 2010)
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002. aastal
oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989.
aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. (Fenno-
ugria, 2010)
Seega on udmurtide arvukus võrreldes maridega viimase kahekümne aastaga
rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka
jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi
elanikkonnast, kui udmurtidest.
Asukoht
Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli
vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7%
maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski