Maria Montessori lasteaed
täidab neid meeleldi.
*Kolmas distsiplineerituse tasand on see, kui laps ise tahab olla nii, nagu peab. Tunnetab reeglite
vajalikkust ja nõuab nende täitmist nii iseendalt kui teistelt.
*Distsipliin,mis tekib väljast tuleva keelu või käsu kaudu, püsib enamasti vaid seni, kuni
korraldajatoast lahkub. Seepärast on laste eneste poolt tunnetatud ja saavutatud töörahu
väärtuseks, mida iga Montessori pedagoog peab ülimaks hüveks ja mille poole pürgivaid lapsi ta
kogu südamest aitab.
*MariaMontessori kasutab terminit horme, rääkides lapse vitaalsusest. See jõud paneb lapse
tegema mitmesuguseid tegusi, ja kui last ei takistata, avaldub ta elurõõm. Siis on laps ettevõtlik
ja õnnelik.
*Kui lapse ei ole võimelised koolis õppima, siis pole põhiliseks takistuseks mitte intellekti
puudumine, vaid iseloomu nõrkus - ei suudeta end kokku võtta, puudub oskus raskusi ületada.
Kui puudub iseloom, ei teostu ka kõige geniaalsem idee. Jalutule ei aita palvest "Kõnni ilusasti".