ONOMASTIKA ARVESTUS
millega Shakespeare tähistas Taanimaa printsi. Võttis kasutusele termini „loogikalised pärisnimed“: näitavad
asesõnad (see, too, nood) ja pärisnimed, mis ainult näitavad, aga ei ütle objekti kohta midagi.
Gardiner jaotab nimed 2-ks: kehastunud ja kehastumata. Algselt on olnud kehastunud nimed. Kui räägime
Mariast, siis kunagi on olnud keegi Maria. Kui tänapäeval uurima Maria nime, siis mitte algset nimekandjat, vaid
abstraktsiooni tuhandetest Mariadest, kellel see nimi on. Gardiner oli Russelli suhtes kriitiline: kui sõna pelgalt
näitamise asemel ka tegelikult tähendab midagi, pole see enam nimi (nt sepp kui amet vs Sepp).
Filosoof/lingvist Saul Kripke rajas uusosutusteooria, mille kohaselt on nimi jäik tähistaja. Tema jaoks pole
tähendus nime tähenduses keskne. Vahet pole, kas on tähendus või mitte. Oluline on see, kuidas nimi kasutusse
tuleb. Ta peab oluliseks protsessi, mida kutsub nimepanekuks ehk ristimiseks