Andrus veerpalu
21ga,
pooleteise kilomeetri läbimiseks kulutas 24 minutit.
«Ujumises ta ei oleks jõudnud kuhugi,» väidab Leppik, Pärnu spordikooli
ujumistreener. «Võib-olla 1500 meetris vabariigi tasemele tänu oma töökusele.»
Töökust jagus nii Veerpalul kui tema toonastel treeningukaaslastel enam kui küllaga.
Treener võis neile ülesande kätte anda ja ise seejärel ujulast rahumeeli ära minna
tagasi tulles võis ta kindel olla, et keegi pole viilinud. Veerpaluga samas pundis
harjutas Margrit Tooman, kes jõudis 1994. aastal moodsa viievõistluse MMil
viiendaks.
Ent treeneri silm nägi varakult, et Veerpalu ei libise basseinis sugugi kergelt nagu
kala. Mis siis, et ujumisliigutused olid tal sama kaunid ja nõtked nagu nüüd
klassikalises suusastiilis.
Ennemini kui ujuja või suusataja võiks Veerpalust saada kesk- või pikamaajooksja,
oletas tookord Leppik. Spordilaagris lõi ta krossirajal teisi pika puuga. «Ta oli nagu
sündinud jooksja,» meenutab Leppik.