Metaan ja kliima soojenemine
Kasvuhoonegaase tekib
nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Looduslikud heitkogused atmosfääri
on olnud aastatuhandete jooksul küllaltki püsivad, mistõttu toimib tasakaal
kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavate ning neid neelavate protsesside vahel.
Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest
uusi koguseid kasvuhoonegaase (vastavalt süsinikdioksiidi ja metaani, aga ka teisi,
marginaalseimaid kasvuhoonegaase). Teatud aja jookusl saavutatakse piir, millest
edasi on lahustumine ning seega looduse võime omastada süsinikdioksiidi,
väheenud või hoopis peatunud. Kui süsinikdioksiidi on liiga palju, ei suuda loodus
seda enam omastada. Merevee temperatuuri tõustes süsinikdioksiidi lahustusvus
vees halveneb. Praeguse heitkoguste kasvutempo juures ei suuda maailmameri
enam endiste efektiivsusega süsinikdioksiidi (mis on mõju poolest peamine
annaabi.ee 
