"margaste" - 1 õppematerjal

RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933

Rahadeks kuulutatud pabereid 16. jaanuaril 1919 tegelikult veel ei olnud. Esimene partii võlakohustusi saabus Helsingist Tallinnasse 21. jaanuari õhtul. Rahaministri täpsustavad teadaandes 23. jaanuaril kuulutatigi välja, et ajutiselt pannakse seadusliku makseabinõude kehtima 50, 100, 200, 500 ja 1000 marga suurused võlakohustused. Ühtlasi peatati võlakohustuste müük ja vahetus Vene rahade vastu, kuid jätkus 5000- ja 10 000 margaste võlakohustuste müük ainult Saksa ja Soome rahade vastu. Rahadena kasutuselevõetud võlapabereid ehk poolraha, mida 1. veebruariks oli liikvel juba 16,5 miljoni marga eest, käsitlesid nii riigivõim kui ka rahvas hädarahadena. Neid trükiti kuni 1919. aasta septembrini kokku 250 miljoni marga eest. Samal ajal algasid ettevalmistused pärisraha väljaandmiseks. Juba 9. detsemril 1918 oli valitsus heaks kiitnud kinstnik Peet Areni ettepaneku moodustada komisjon, mis töötaks välja Eesti