Kontserdianalüüs (II poolaasta) Käisin vaatamas Charles Gounod´i ooperit ,,Faust" kahes vaatuses. Ooper meeldis mulle väga. Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski, kellel oli Gounoud´iga loomelaadilt palju ühist, pidas Gounoud´ esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga
Ekloogid olid uudsed, kuid mitte kõvale kandunud Petrarcast. Idealiseeritud armastus, armastuse valu, kurbus, igatsus. Pikkus ei ole ekloogis ette antud, võib olla kuni kasvõi 3-4 lehekülge. Vorm aktualiseerius tänu itaalia kirjanikule Jacopo Samazaro. Tema teoses "Armaadia" oli proosateksti vahele kirjutatud 12 ekloogi. Euroopas oli kõige olulisem 16.sajandi keskel prantsuse luule. Seal oli toimunud riiklikul pinnal tõus, kuningas oli Francois I, tema õde oli Margarite Navarra. Need sõjad, mida kuningas pidas Itaalias, olid need mis innustasid luulet kirjutama Prantsusmaal. Tähtis on 7st aadlikust koosnev rühmitus Lyon'is, kes ei olnud mitte ainult kirjanduse loojad, vaid ka teoritiseerijad. Esimene kirjanduse manifest pärineb sellest ajast 1549 "Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Selles on teadlik poeetika, käsitlus luulest. Pierre de Ronsard ja Joachen Du Bellay olid kõige tähtsamad. Pierre kirjutas tunduvalt mitmekesisemalt
annaabi.ee 
