Kaks teist poeg; Anastassijaga, intelligentne ja võimekas Ivan ning vagur ja poole aruline Fjodor said täiskasvanuks. Tsaari teisest abielust tserkessi printsessi Kutseneiga, ked; tuntakse ka Maria Temriukovna või Tserkessi Mariana, sündis Ivanili poeg, kuid see suri imikuna. Maria suri 1569. Ivani kolmas naine Novgorodi tütarlaps Marfa Sobakina suri 1571 abielu 16. päeval. Õigeusu kirik ei lubanud tsaaril neljandat korda abielluda, kuic Ivan teatas, et abielu Marfaga ei jõudnud teostuda ning tal lubati naid; Anna Koltovskaja, kes pagendati kolme aasta pärast kloostrisse, ses ta polnud sünnitanud ühtegi last. Koltovskaja asemele võeti kähki Anna Vassiltsikova, kelle väidetav abielurikkumine tõi talle kaas; pagendamise kloostrisse ja tema armukese hukkamise. Ivani viimane, seitsmes naine oli Maria Nagaja, tatari päritoli õukonnaametniku tütar. Et õigeusu
Naabrieided pesid ta, rõivastasid ja panid kirstu. Et salmilauljale mitte ilmaaegu maksta, luges Jakov ise Taaveti lauluraamatut, aga haua eest ei võetud talt midagi, sest kalmistuvaht oli vana vader. Neli meest viisid kirstu matuseaeda, kui mitte raha, vaid lugupidamise pärast. Kirstu taga käisid eided, kerjused, kaks lollikest, vastutulev rahvas tegi vagusalt ristimärke... Ja Jakov oli väga rahul, et kõik läks nii auväärselt, viisakalt ja odavalt ega haavanud kedagi. Jättes Marfaga viimast korda jumalaga, puudutas ta kirstu käega ja mõtles: ,,Hea töö!" Aga kui ta kalmistult tagasi tuli, valdas teda suur meeleraskus. Ta polnud nagu terve: hingamine oli kuum ja raske, jalad nõrgad ja vaevas kange janu. Liiatigi kippusid kõiksugused mõtted pähe. Talle meenus jälle, et ta kohu oma elu jooksul Marfat kordagi polnud haletsenud ega hellitanud. Viiskümmend kaks aastat, mis nad üheskoos onnis olid