Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
mis läänemeresoome keeltes on balti laenud, nt ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši ‘keris’, ķincas ‘puusad’ (← kints), ķīne, ķīnis
‘hobuse-raudkärbes’ (← kiin). Läti keeles on ka liivi laene, sageli on raske kindlaks teha, kas laenuallika on andnud eesti
või liivi keel.
Eesti keelest on laenatud ka vene murretesse. Eeskätt on laenatud Peipsi-äärsetesse murretesse nii siin- kui ka teisel pool
Peipsit. Nt rej, réja ‘rehi’ (← rehi, murdes rei), marduj ‘kurat’ (← mardus), sájka ‘saiake, kukkel’ (← sai), ljánik ‘suur
puuvaagen’ (← lännik). Iisaku ümbruskonnas kujunes 17.–18. sajandil välja kakskeelne rahvastik, kes kõneles eesti ja vene
segakeelt. Usutunnistuselt olid need inimesed algselt ilmselt õigeusulised, kes hiljem lähenesid luteri kirikule ja seepärast
nimetati neid pooleusulisteks – poluvernikuteks ehk poluvertsikuteks. Nende keeles käänati ja pöörati eesti laensõnu eesti
annaabi.ee 
