Müüt ja mütoloogia eksam
läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava
mütoloogilised tagamaad.
Mardipäevalaulud etendavad müüti, mille teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm
takistusterohkest teispoolsusretkest: võib kuulda, kuidas „Mardid tulnud kaugelt
maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja
vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige-
rõõmsamale elule teisel pool.
Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered
ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning
soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja
kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid
tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis
arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november
(hingedepäev on 2. november).
29