Mardipäev
ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne.
Ajaarvamise seisukohalt märgib mardipäev talve algust ja
sügistööde lõppu.
Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri
isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud
põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid
peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada.
Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude
poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne-
Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane
söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks
saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid.
Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid
karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel
olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva
karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks.