Mardipäev
Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane
söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks
saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid.
Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid
karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel
olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva
karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks.
Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga.
Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui
pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele
peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati,
kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne.
Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse
taha laoti puuriit ja toodi seamold, vanker tõmmati
katusele,kaevu puistati linaluid.
Mardisandid on kummaliselt riides. Meie jaoks on moodne käia
annaabi.ee 
