Mika Waltar "Sinuhe"
Mardikas (lk 240) tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus,
mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks
loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera
veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates
jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust ning tema
kujutisi raiuti välja kivist.
Hattusa linn (lk 248) - asus Väike-Aasia keskosas. Hattusast on leitud tänapäeval väga
palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Linna ümber olid tugevad müürid, mille taga asus
suur ja võimas kuningaloss. Nende kuninga võim ei olnud aga nii suur kui seda oli
vaaraol. Enamik hetiite harisid põldu ja tegelesid karjakasvatusega. Väiksem osa oli