(ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on
kaevandamine. Keskmine sademete hulk on 200-250mm, mis tuleb peamiselt suvekuudel tsüklonite pärast. Erand siin on põhja osa, mis asu troopilises vööndis. Kimberley-s on ekstreemselt kuum mussoone kliima, kus sademete hulk varieerub 500-1500mm, kuid aprillist novembrini on sademete vaene periood. 85% osariigi tulvavesi toimub Kimberley- s, kuid see toimub peamiselt peale rasket üleujutusi. Kõrgeim temperatuur, mis on mõõdetud, on 50,5C Mardie, Pilbara-s 19.veebruaril 1998 ning madalaim -7,2C Eyre Bird observatooriumis 17. augustil 2008. KLIIMA EKSTREEMSUSED PÕUAD Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Põua kuulutab välja valitsus SUURIMAD PÕUAD AUSTRAALIAS PÕUA KIRJELDUS PERIOO D
annaabi.ee 
