Seneca moraalikirjad Luciliusele
Mõtle, kui kaua sa juba teed üht ja sama: toit, uni, iharus; nende
kaudu joostakse ringiratast. Surra tahta võib mitte ainult mõistlik, tugev või õnnetu, vaid ka küllastunu." (7)
Kuid talle polnud tarvis nõuandjat, vaid aitajat; orjad kuuletuda ei tahtnud. Kõigepealt võttis ta neilt hirmu
ja näitas, et orje ähvardab oht siis, kui on kahtlane, kas isanda surm oli vabatahtlik. Muidu aga olevat
isanda tapmise ja tema takistamise eest ühesugune karistus.
(8) Seejärel manitses ta Marcellinust, et too oleks inimsõbralik, ning nende eeskujul, kes söömingu
lõppedes jagavad ülejäägid osavõtjaile, kingiks elust lahkudes üht-teist nendele, kes kogu elu olid tema
teenijad. Marcellinus oli heasüdamlik ja helde käega ka siis veel, kui asi puutus tema omandisse. 142
Niisiis jagas ta väikesi summakesi nutvatele orjadele ja lohutas neid. (9) Raud ja veri polnud tema puhul
vajalikud. Kolm päeva ei võtnud ta toitu, käskides oma magamistoas üles sättida telgi. Seejärel kanti
annaabi.ee 
