Varane ooper
Rooma oopereid iseloomustavad suured koorid, uhked dekoratsioonid, lavaefektid
(siin olid kaastegevad oma aja kuulsaimad kunstnikud nagu Lorenzo Bernini), 5 vaatust. Naisrolle (eriti naispearolle)
esitasid kastraatlauljad.
Juba mainisime, et esimesi olulisi oopereid Roomas oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" (La morte d'Orfeo),
tragicomedia pastorale. Kõige koomilisem roll on Charonil (bass; näiteks tema paljusalmiline joogilaul).
Peale Landi tegutsesid Roomas veel Mazzocchi, Marazzoli jt. Mazzocchi ooperi ,,Adonise köidikud" (La catena
d'Adonis; 1626) partituuri lõpus on märkus, kus kritiseeritakse retsitatiivsust ja rõhutatakse, et meloodilised lõigud
retsitatiivide vahel ,,katkestavad retsitatiivi igavust". Neid meloodilisi vahelõike nimetab Mazzocchi terminiga
mezz'arie. See on üks esimesi kordi, kui mainitakse mõistet ,,aaria", aga alles 17. sajandi lõpul, kui retsitatiivid ja pikad
meloodilised lõigud on täiesti eraldunud, muutub aaria üldlevinud mõisteks.