Tänapäeva Tuhkatriinu
Maratriinu
Ühel päeval, kui päike kõrvetas ja ümbruskonnas polnud tilkagi jahutavat vett,
kustus Marabura eluküünal. Ei surnud ta mitte kuumusesse ega janusse vaid kohutav ning
armutu AIDS oli aegamööda röövinud noore naise jõu. Piinad lõppesid ja trummipõrina
saatel põletas suguharu ta maised jäänused tuleriidal. Kaks kurba suurt pruuni silma
tumedas näos jälgisid veidi arusaamatult toimuvat. Väike tüdruk Maratriinu oli jäänud
Aafrika päikese alla üksi. Vaesus ja haigused olid siinkandis igapäevased. Ei olnud ühelgi
suguharu liikmel jõudu ega tahtmist teda omale kasvatada jätta. Inimkaubandusega
tegelevad isikud ostsid tüdruku paari riidehilbu ja kobara banaanide eest ning müüsid ta
edasi teise suguharu pealikule orjaks.
Maratriinu asus elama pealiku hütti koos tema tütardega kellest said talle kasuõed.