Riikide kokkuvõte
Linnades elab
84% rahvast. 80% tunnistab katoliku usku.
Brasiilia jaguneb kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub
Amazonase madalik ning Guajaana mägismaa haruahelikud ning kesk- ja lõunaosaks, mis
hõlmab Brasiilia mägismaa. Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp.
25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline
kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda (Amazonas koos Maranoniga 6400
km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub
maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas
asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk
selva. Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann (kampo) ja kuiv hõrendik. Kokku
katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas: taime- ja
kahepaiksete liikide poolest maailmas 1
annaabi.ee 
