A.dumas Kolm musketäri terve raamat
oodatakse.»
«Proua, ma ei suuda midagi keelata inimesele, kes niiviisi palub,» lausus noormees
kummardades. «Olge mureta, ma lahkun.»
«Ja te ei järgne mulle, te ei luura mind?»
«Lähen otsekohe koju.»
«Oo, ma teadsin, et olete tubli noormees!» hüüdis proua Bonacieux, sirutades ühe käe
temale ja asetades teise kormtusvasarale müüris oleva väikese ukse kõrval.
DArtagnan haaras ulatatud käe ja suudles seda kirglikult.
«Oo, kuidas sooviksin, et maoteid parem iialgi ei oleks näinud!» hüüdis dArtagnan
tolle kohtlase jõhkrusega,
129
mida naised sageli ülipeenele viisakusele eelistavad, sest see paljastab salajasemad
mõtted ja näitab, et tunded valitsevad mõistuse üle.
«Aga ei,» ütles proua Bonacieux peaaegu hellitlevalt, surudes d'Artagnani kätt, mida
too ei olnud veel lahti lasknud. «Mina seda ei ütleks. Mis ei õnnestu täna, võib õnnestuda
tulevikus. Kes teab, kui ma kord vaba olen, võib-olla rahuldan siis ka teie uudishimu