Essee - Unenäod
(Roland, 2004)
Inimesed kipuvad võtma unenägusid kui enesestmõistetavaid nähtusi ja me ei süvene neisse
eriti, kuid unenägude sisu teadvustamisel võime iseendi kohta palju teada saada ja arendada
intuitsiooni.
Unenäod on sageli pakkunud lahendusi teaduslikele mõistatustele. Pärast kuudepikkust
vaimset pingutust avastas keemik Friedrich Kekulé (1829-1896) benseeni
molekulaarstruktuuri, tõlgendades unenägu, milles ta nägi maotaolisi aatomiaheliad oma saba
neelamas (benseeni molekulaarstruktuur on ringikujuliselt suletud süsinikuahel). Unenägusid
on oma tegevuses usaldanud ka füüsik Niels Bohr, keemik Albert Szent-Gyorgy, kirjanik
Graham Greene; ka Mendelejevi tabel olevat unes kokku pandud. (Matt, 2004)
Soovituslik harjutus ülemeeleliste võimete ja tundlikkuse ergutamiseks on unenäopäeviku
pidamine. Selleks pannakse voodi kõrvale päevik koos kirjutusvahendiga ning ärgates