Kontrolltöö selgrootud
Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees.
Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist.
Neil on liitsilmad, mis paiknevad liikuvatel varrekestel ja mille moodustavad osasilmad.
Viimased koosnevad silmaläätsedest, kristallkehast, nägemisretseptoritest. Nad näevad
mosaiikselt ning tajuvad liikumist.
Lõugadega peenestatakse toit (vetikad, selgrootud, surnud konnad ja kalad). Edasine
peenestamine toimub maoseintes olevate kitiinhambakestega. Seedimisel osaleb maks.
Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis
paiknevad pearindmiku kilbi all.
Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm
pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades.
Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni
tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed
annaabi.ee 
