Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti
Risto Zirk PM1A Veiste seedeelundkonna iseärasused Seedetüübi poolest erinevad mäletsejalised tunduvalt mittemäletsejalistest. Kuid ka mittemäletsejaliste seas on loomaliike, kelle seedetüüp sarnaneb rohkem mäletsejaliste kui mittemäletsejaliste omaga. Need on hobune, eesel ja küülik. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja
eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles
hobuse vanusest, jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine). Seedtalitluse iseärasused Erineb tüüpilisest seedetalitlustest. Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede. Suuseede -võtab sööda mokkade ja keelega, rohu sööb väikehammastega. Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas)
annaabi.ee 
