KSUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST– KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS
Veres püsib
kofeiin keskmiselt 4 6 tundi. Sellest tulenevad ainevahetussaadused erituvad uriiniga.
Kofeiin kuulub metüülksantiinide hulka, nagu ka teofüllin ja teobromiin. Need ained ei
kutsu esile eufooriat, stereotüüpiat ega psühhoosi. Kofeiin mõjub peamiselt:
1) kesknärvisüsteemi ergutina,
2) uriinierituse suurendajana,
3) südamelihaste ergutajana ja sealtkaudu vererõhu tõstjana,
4) silelihaste lõõgastajana,
5) hingamiskeskuse stimuleerijana,
6) maomahlaerituse suurendajana. (Harro, 2006)
Kofeiini toimel väheneb väsimustunne ja unisus, paraneb keskendumisvõime ja mõtted
selginevad. Kuid võib tekkida unetus. Kofeiiniga on tehtud ka erinevaid katseid. Näiteks
tegi Saksa päritolu psühhiaater Emil Kraeplin juba 1889.aastal uuringu. Katsed näitasid,
et kofiini tarbimisel lüheneb reaktsiooniaeg ja lihtsate arvutusülesannete lahendamise
kiirus suureneb, samas ei paranenud, ülesannete lahendamise õigsus.
(www.kliinikum.ee)